GreenEst - organic clothes: www.organicclothes.ee
On aimata ja märgata, et Eestis saab keskkonnasäästlik tarbimine järjest enam meie igapäevaelu osaks ja ökoeluviisi harrastavate inimeste hulk suureneb. Inimeste keskkonnateadlikkus on viimaste aastatega ainult tõusnud ning täna ei ole roheline mõtlemine, tasakaalustatud ja säästlikul viisil elamine ning ümbritsevast hoolimine enam sugugi propageeritav vaid väikestes kogukondades, sellest on saanud tõsiselt võetav elufilosoofia, loomulik ja praktiseeritav elustiili osa. Kui alateadlikud valikud muutuvad teadlikuks käitumiseks, saab maailm me ümber tervemaks.
Inimeste võimalused on erinevad, linlase jaoks algab ökoelu lihtsatest asjadest, alustuseks tasuks käia rohkem jala, osta toiduained oma kodulähedasest poest või turult ja eelistada eestimaist, töötada kodu ligidal või suisa kodukontoris (seda kõik selleks, et vähendada transpordist tekkivat saastet), kasutada eluaseme rajamisel tervise- ja loodussõbralikke ehitusmaterjale ning katta koduseinad looduslike värvainetega, hoida majaümbrus ja looduskeskkond puhas, sorteerida olmeprügi ning - väga oluline - mõelda positiivseid mõtteid ja neid teostada. Üha tähtsamaks muutuvad lähtekriteeriumid - milline on kodu, kus elame, milline on töö, mida teeme, milline on toit, mida sööme, milline on rõivas, mida kanname - hinnatum on looduslähedane, tervislik nii kehale kui vaimule.
Mõistetav, et ökomõtlemine on jõudnud ka moemaailma. Ökomoeloojad ja ökorõivaste tootjad tegutsevad meie planeedi parema tuleviku nimel loodusressursse säästvamalt ja võimalikult vähe keskkonda reostavalt arvestades samal ajal rõivakandja eelistusi, nende südameasjaks on rõivastumise vallas tervise- ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi propageerimine, ökoteadvuse kujundamine, mõttetu tarbimise ja sotsiaalse ükskõiksuse vähendamine.
Ökomood on tekkinud vastukaaluks masstootmisele ja kiirmoele. Keskkonnasõbralikus moes on olulisteks märksõnadeks toodete kvaliteet ja hea disain, meid ümbritseva keskkonnaga arvestamine, lokaalne tööjõud ja kohalik tooraine, sotsiaalne vastutus, inimõigused, õiglane hind ja ausa kaubanduse põhimõtted ning muud eetilised väärtused. Alates toormaterjali kasvatamisest ja tootmisest kuni rõivaeseme tarbijani jõudmiseni on võimalik kogu protsessi jälgida. Rõõm on tõdeda, et roheline mood räägib üha ilmekamalt tänapäeva riietumiskultuuris kaasa ning on alust arvata, et ökorõivas ei jää üksnes niššitooteks, vaid jõuab peagi laiema moepublikuni.
Ökomoe kandjal on kõrgem teadlikkus maailmas toimuvast, ökomood ja ökoriiete kandmine on hooliv, hingestatud, isikupärane, esteetiline ja eetiline. Keskkonnateadlik olemine ei välista võimalust hästi ja stiilselt riides käia ja ei eelda ilmtingimata suuri rahalisi kulutusi. Ökorõivas ei tähenda praegu sugugi värvilt rohelist, luitunud ja ilmetut riideeset, vaid võib olla ka trendikates toonides ja moodsalõikeline. Teadlik tarbija küsib endalt enne ostuotsuse tegemist, kui kaua ja kui tõhusalt ta saab ostetud kaupa tarbida ning mis saab tootest siis, kui ta seda enam ei vaja, tema otsuseid hakkavad mõjutama kvaliteedi, pika kasutusea, mugavuse, vajalikkuse, väikese energiakulukuse ja taaskasutuse teemad.
Järgnevalt tutvume erinevate seisukohtadega ökomoest. Teema viimase punktina kirjeldan GreenEst OÜ tegevust kui panust ökorõivastuse lemmikuks kujunemise edendamise vallas.
- Üsnagi levinud on arvamus, et ökomood on teise ringi rõivaste kasutamine. Kasutatud riiete poodidest võib leida tuntud firmamärke ning kvaliteetseid ja vähekantud rõivaid, mida on esimese ringi kandjad põhjendamatult vara ära andnud. Igal sellisel esemel on oma minevik ja lugu.
- Ökoloogilisest aspektist lähtudes on oluline katkiste riiete parandamine ja uuesti kasutamine, pole mõtet riideid kergekäeliselt ära visata.
- Väga levinud arusaam ökomoest on juba kantud või uute, mingil põhjusel kasutusse võtmata jäänud rõivaste ümberdisainimine, taaskasutamine uuel kujul ja uues stiilis. Omaõmmeldud rõivaese on alati isikupärane ja ainulaadne.
- Samadel põhjustel on igaühel arukas üle vaadata oma riidekapp ja sinna seisma jäänud korralikele, puhastele ja tervetele rõivastele, mida ise enam kanda ei kavatseta, anda uus elu - viia need taaskasutusasutusse või annetada heategevuseks.
- Ökoloogiline ja ühtlasi ökonoomne on riideid pesta nii vähe kui võimalik ja nii sageli kui hädavajalik. Seejuures riideid juhendi järgi hooldades kestab nende eluiga tunduvalt kauem. Kemikaalide kasutuse vähendamise eesmärgil peaks vältima keemilist puhastust. Rõivaste pesemiseks oleks säästvam kasutada kuni 40-kraadist pesumasina režiimi või käsitsi pesu ning mõõdukas koguses keskkonna- ja ihusõbralikke pesuvahendeid. Elektri kokkuhoiu mõttes tuleks loobuda pesukuivati kasutamisest, riputada pesu kuivama soovitavalt õue ja sirgelt, et see vajaks hiljem vähem triikimist. Triikida tuleks vaid riideid, mis seda tegelikult ka vajavad ning nõrgemat triikimiskuumust vajavad rõivad võiks jätta triikimiskorral viimaseks, need saab sirgeks ka väljalülitatud triikrauaga.
- Märkimisväärne on seisukoht, et tuleb osta harvem ning just kallimaid ja kvaliteetsemaid tooteid, mille vastupidavus on pikem kui kiirmoetoodetel ja mis ei vanane moraalselt. Tasuks vältida impulssoste, enne ostutehingu sooritamist tasuks veenduda kauba vajalikkuses ning kantavuses ka paari aasta pärast, pole mõtet osta vaid seetõttu, et toode on soodsa hinnaga. Mida odavamad on rõivad, seda tõenäolisem on, et need on valmistatud tootjatele ebaõiglast palka makstes ja keskkonnale reostust tekitades ning roheline südametunnistus ei luba sellist tegevust heaks kiita. Kindlasti tasub uurida, kus kaup on toodetud, et olla kindel ka toodete kvaliteedis. Näiteks valmistavad mitmed Euroopa firmad oma kollektsioonid väikestes Eesti ettevõtetes ning seda nimelt hea ja vastupidava õmbluskvaliteedi tõttu.
- Uute kangatootmistehnoloogiate väljatöötamine näiteks võimaldab plastikust toota viskoosi või polüestri sarnast kiudu ja kangast, millest omakorda keskkonnasaastet vähendavalt rõivaid valmistatakse.
- Üldises plaanis on siiski soovitav loobuda sünteetilistest kangastest rõivaste kandmisest, selliste tekstiilkiudmaterjalide tootmiseks kasutatakse taastumatuid maavarasid (naftat, maagaasi) ja nende lagunemisprotsess looduses kestab sajandeid, eelistada tasuks naturaalseid rõivamaterjale ja -tooteid. Looduslikud materjalid on tervisele kasulikumad, vähendavad higistamist ja lasevad nahal hingata.
- Kindlasti kuulub ökomoevaldkonda ökoloogiline rõivatoode, mille valmistamisel on kasutatud ökopuuvilla, mahepõllunduslikku kanepit, lina, bambust, sojat vmt. Sellisetest kangamaterjalidest ökorõivas on väga nahasõbralik ja allergiavaba, toorme kasvatamisel pole kasutatud sünteetilisi väetisi ega putukamürke. Orgaanilisus ning toormaterjali kemikaalivaba tootmine ja mürgivaba töötlemine on kujunemas väga põhjendatuks müügiargumendiks ja eetilisuse sümboliks. Kangameterjalid on sellekohaselt ka sertifitseeritud. Ka energeetiliselt on selline toode puhtam kui mitmenda ringi rõivatooted.
Kuna GreenEst OÜ tegevusvaldkonnaks on nimelt ökoloogilistest sertifitseeritud kangamaterjalidest valmistatavate ökorõivaste kujundamine ja tootmine, on meie südameasjaks selliste ökoteemade tõstatamine ja teadvustamine. Täpsemalt ökopuuvillast ning teistest ökoloogilistest tekstiilkiudmaterjalidest kirjutan järgmistes postitustes meie kodulehel www.organicclothes.ee.
